töötlusjääke

Töötlusjäägid viitavad materjalidele, mis jäävad alles pärast mingit töötlemisprotsessi. Need võivad tekkida erinevates tööstusharudes, nagu tootmine, ehitus, põllumajandus ja isegi kodumajapidamises. Töötlusjäägid võivad olla nii tahked, vedelad kui ka gaasilised ning nende koostis ja ohtlikkus varieeruvad olenevalt algmaterjalist ja töötlusmeetodist.

Näiteks tootmises võivad töötlusjäägid tekkida metallide lõikamisel, keevitamisel või vormimisel, olles sageli metallipuru, laastud või jäägid. Ehituses tekivad töötlusjäägid vanade hoonete lammutamisel (betoon, tellised, puit) või uute ehitusmaterjalide tootmisel. Põllumajanduses võivad töötlusjäägid olla näiteks taimejäägid, sõnnik või jäägid loomakasvatusest.

Töötlusjääkide käitlemine on oluline keskkonnakaitseline ja majanduslik küsimus. Jäägid võivad olla ressursina taaskasutatavad või vajada spetsiaalset töötlemist ja kõrvaldamist, eriti kui nad on ohtlikud. Töötlusjääkide vähendamine, taaskasutamine ja ohutu kõrvaldamine on osa jäätmemajandusest ja ringmajanduse põhimõtetest.