loomakasvatusest

Loomakasvatus on inimtegevus, mis hõlmab loomade pidamist ja kasvatamist majanduslikel eesmärkidel, sealhulgas liha, piima, munade, villa, nahkade ja muude loomsete saaduste tootmiseks. See on olnud üks põhilisi inimtegevusi alates inimeste asustumisest ja põllumajanduse algusest. Loomakasvatus aitab kaasa toiduga kindlustatusele ja majandusele.

Erinevat tüüpi loomakasvatus keskendub erinevatele loomaliikidele. Tuntuimad on veisekasvatus, sigade kasvatamine, linnukasvatus (kana-, pardi-, hane- jne kasvatamine) ja lambakasvatus. Ka hobuste, kitsede, küülikute ja kalade kasvatamine on osa laiemast loomakasvatusest. Valitud loomaliik sõltub sageli kohalikest tingimustest, kliimast, turustamisvõimalustest ja tootja eelistustest.

Kaasaegne loomakasvatus kasutab erinevaid pidamissüsteeme, sealhulgas intensiivset (vabapidamisest erinev, enamasti siseruumides) ja ekstensiivset (karjamaadel või avatud aladel). Tõuaretus on oluline osa, et parandada loomade tootlikkust, vastupidavust haigustele ja kohanemisvõimet. Loomade tervise jälgimine, õige toitumine ja heaolu tagamine on loomakasvatuse alustalad.

Loomakasvatuse mõju keskkonnale on mitmekülgne. See võib kaasa tuua ressursikasutust (maa, vesi, sööt), aga ka heitmete teket. Samas on loomakasvatusel oluline roll maastikuhoolduses ja ringmajanduse toetamises. Ülemaailmse rahvastiku kasvades on loomakasvatuse jätkusuutlikkus ja tõhusus üha olulisemad teemad.