tööjõupoliitikale

Tööjõupoliitika viitab valitsuse ja teiste institutsioonide meetmetele, mille eesmärk on mõjutada tööjõuturgu ja selle toimimist. Selle peamised eesmärgid on tavaliselt täieliku tööhõive saavutamine, tööpuuduse vähendamine, töötingimuste parandamine, töö tootlikkuse suurendamine ja töötajate heaolu edendamine. Tööjõupoliitika hõlmab laia valikut sekkumisi, mis võivad mõjutada nii tööandjaid kui ka töötajaid.

Olulised tööjõupoliitika valdkonnad hõlmavad haridust ja koolitust, et tagada töötajate oskuste vastavus tööturu vajadustele. Samuti kuuluvad siia tööhõivealased õigusaktid, nagu miinimumpalk, tööaeg, tööohutus ja diskrimineerimise vastased seadused. Tööpuuduse leevendamiseks kasutatakse aktiivseid tööhõivemeetmeid, nagu töövahendus, karjäärinõustamine ja tööotsingu toetused, samuti passiivseid meetmeid, nagu töötuskindlustus.

Lisaks püütakse tööjõupoliitika abil reguleerida tööandjate ja töötajate suhteid, sealhulgas kollektiivläbirääkimisi ja ametiühingute rolli. Majanduslikud stiimulid, nagu maksusoodustused tööandjatele või toetused töötajatele, võivad samuti olla osa tööjõupoliitikast. Eesmärk on luua toimiv ja õiglane tööjõuturg, mis toetab majanduskasvu ja ühiskondlikku heaolu.