tõenäosusteooriast

Tõenäosusteooria on matemaatiline distsipliin, mis uurib juhuslikkuse ja ebakindluse ilminguid. See tegeleb sündmuste toimumise võimalikkuse kvantifitseerimisega. Tõenäosusteooria alustalaks on mõiste "sündmus" – mingi tulemus või olukord, mis võib või ei pruugi teatud katse või vaatluse käigus aset leida. Iga sündmuse toimumise tõenäosus on arv vahemikus 0 kuni 1, kus 0 tähendab sündmuse võimatust ja 1 selle kindlat toimumist.

Tõenäosusteooria arenes välja mängude teooriast 17. sajandil, kus uuriti erinevate kaartemängude ja täringumängude tulemusi. Tänapäeval on see oluline tööriist paljudes teadusharudes, sealhulgas füüsikas, bioloogias, majanduses, statistikas ja informaatikas. Tõenäosusteooria võimaldab modelleerida keerukaid süsteeme, prognoosida tulemusi ja teha otsuseid ebakindlas keskkonnas.

Peamised mõisted tõenäosusteoorias on näiteks juhuslik suurus, mis on arvuline funktsioon katse tulemusest, ning tõenäosusjaotus, mis kirjeldab, millise tõenäosusega juhuslik suurus omandab erinevaid väärtusi. Samuti uuritakse sõltumatuid sündmusi, kus ühe sündmuse toimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumist, ning tinglikku tõenäosust, mis väljendab ühe sündmuse toimumise tõenäosust, kui on teada, et teine sündmus on juba aset leidnud.