tõenäosusjaotustena

Tõenäosusjaotus kirjeldab, kuidas tõenäosused jagunevad erinevate võimalike tulemuste vahel. See on statistika ja tõenäosusteooria põhimõiste, mis on oluline juhuslike muutujate käitumise modelleerimiseks. Tõenäosusjaotusi on kahte peamist tüüpi: diskreetsed ja pidevad.

Diskreetsed tõenäosusjaotused käsitlevad juhuslikke muutujad, mis saavad võtta ainult loendatava hulga väärtusi, sageli täisarve. Näiteks mündi viskamise tulemus (kull või kiri) või täringu viskamise tulemus on diskreetsed juhuslikud muutujad. Levinud diskreetsete jaotuste hulka kuuluvad binoomjaotus, Poissoni jaotus ja geomeetriline jaotus. Binoomjaotust kasutatakse korduvate sõltumatute katsete puhul, kus on ainult kaks võimalikku tulemust. Poissoni jaotus kirjeldab sündmuste arvu etteantud ajavahemikus või ruumipiirkonnas.

Pidevad tõenäosusjaotused tegelevad juhuslike muutujad, mis võivad võtta mis tahes väärtust teatud vahemikus. Näiteks inimese pikkus või temperatuur on pidevad juhuslikud muutujad. Levinud pidevate jaotuste hulka kuuluvad normaaljaotus, ühtlane jaotus ja eksponentjaotus. Normaaljaotus, tuntud ka kui Gaussi jaotus, on paljude looduslike nähtuste kirjeldamisel väga oluline ja seda iseloomustab kellakujuline kõver. Ühtlane jaotus tähendab, et kõik vahemiku väärtused on võrdse tõenäosusega. Eksponentjaotust kasutatakse sageli aegade modelleerimiseks, mis kuluvad enne teatud sündmuse toimumist.

Tõenäosusjaotusi esitatakse sageli graafiliselt histogrammide, tiheduskõverate või tõenäosusfunktsioonide abil, mis aitavad visualiseerida tulemuste levikut ja tõenäosusi.