tõenäosusjaotustena
Tõenäosusjaotus kirjeldab, kuidas tõenäosused jagunevad erinevate võimalike tulemuste vahel. See on statistika ja tõenäosusteooria põhimõiste, mis on oluline juhuslike muutujate käitumise modelleerimiseks. Tõenäosusjaotusi on kahte peamist tüüpi: diskreetsed ja pidevad.
Diskreetsed tõenäosusjaotused käsitlevad juhuslikke muutujad, mis saavad võtta ainult loendatava hulga väärtusi, sageli täisarve. Näiteks mündi
Pidevad tõenäosusjaotused tegelevad juhuslike muutujad, mis võivad võtta mis tahes väärtust teatud vahemikus. Näiteks inimese pikkus
Tõenäosusjaotusi esitatakse sageli graafiliselt histogrammide, tiheduskõverate või tõenäosusfunktsioonide abil, mis aitavad visualiseerida tulemuste levikut ja tõenäosusi.