täheldus

Täheldus on teadvustatud märkamise tulemus või hetkeline arusaam. Sõna tuleneb verbist täheldama (märgata, tähele panna) ja viitab nii lihtsale, mööduvale märkamisele kui ka väikesele, kuid olulisele tähelepaneku tajule.

Mõiste võib esineda erinevates kontekstides. Kõnekeeles tähistab täheldus lühikest märkamist või tähelepanekut; kirjanduses ja filosoofias võib täheldus viidata esialgsele kogemusele või intuitiivsele arusaamale. Psühholoogias võib täheldus tähendada sensoriaalset või kognitiivset märkamist kui vaate või stiimuli tajumise õigeaegset tulemuse.

Seotud mõisted hõlmavad tähelepanu ja tajumist. Tähelepanu viitab fokusseeritud keskendumisele stiimulitele või mõtetele, tajumine ehk percipatsioon sellele, kuidas me fikseerime ja tõlgendame sensoryal stiimuleid. Täheldus erineb sügava või süsteemse analüüsi poolest, olles sageli lühiajaline ja esialgne märkus, mis võib suunata edasist mõtlemist või tegevust.

Kokkuvõte: täheldus kirjeldab teadvustatud märkamist või esialgset arusaama, olgu see siis päeva- või kontemplatiivne. Sõna kasutus jääb laiaulatuslikuks ning see rõhutab märkamise hetkelist olemust ning seeläbi ümbritseva tajumist.