transmissiivsus

Transmissiivsus on mõiste, mida kasutatakse erinevates teadus- ja tehnika valdkondades selle kirjeldamiseks, kui hästi süsteem võimaldab mingi nähtuse läbipääsu läbi selle. Üldiselt mõõdab transmissiivsus, kui suure osa sissetulevast nähtusest (nt energiast, valgusest või nakkusohtlikust ainest) suudetakse edasi anda süsteemi kaudu. Täpne definitsioon ja mõõt sõltub kontekstist.

Meditsiinis ja epidemioloogias tähistab transmissiivsus patogeeni võimet edasi kanda ühelt indiviidilt teisele. See sõltub nii patogeeni omadustest kui ka hosti ja keskkonna teguritest (kontaktide sagedus, nakatumise tõenäosus). Transmissiivsuse mõiste on tihti seotud leviku mudelitega ja võib erinebast R0–näitajast, mis kirjeldab keskmist arvu infektsioonieelseid kontakte.

Füüsikas ja materjaliteaduses kirjeldab transmissiivsus (või läbivus) seda, kui suur osa sissetulevast energiast, võngest või lainest läbib materjali või liidest. Optikas kasutatakse sageli transmittance’i või transmission coefficient’i; see sõltub sagedusest, nurgst ja materjali omadustest ning on kirjeldatav näiteks Fresnel’i võrranditega.

Hüdrogeoloogias kirjeldab transmissiivsus veevoolu läbi maakoore kihtide võimet; see mõiste (transmissivity) avaldub peamiselt kui T = K × b, kus K on hydrauliline läbitavus ja b kihtide paksus. Üksused on tavaliselt m²/s.

Kokkuvõttes on transmissiivsus oluline parameeter, mis kirjeldab eri süsteemide võimet edastada või läbi lasta midagi ning mis aitab mudeldada ja hinnata levikut ning läbivust erinevates kontekstides.