toiduallergia

Toiduallergia on immuunsüsteemi ülitundlikkus teatud toiduvalkude vastu, mis tekib pärast kokkupuudet. Enamik toiduallergeene on IgE-vahendatud, mistõttu reaktsioon ilmneb kiiresti, mõne minuti kuni kahe tunni jooksul. On ka mittenäitajad ehk mitteiG E vormid, mille sümptomid võivad olla hilisemale ajale iseloomulikud ja varieeruvad. Sümptomid võivad hõlmata nahalöövet, sügelust ja turset, seedehäireid (oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus) ning hingamisteede probleeme; raskeima juhtumi puhul võib tekkida eluohtlik anafülaksia.

Kõige sagedasemad toiduallergeenid on piim, muna, nisu (gluteen), soja, kala, mereannid ning erinevad pähklid, maapähkel ja seesam. Riskifaktoriteks on perekondlik eelsoodumus, atoopilised haigused ja varasemad allergilised reaktsioonid.

Diagnostika põhineb kliinilisel anamneesiil ning vajadusel täiendavatel testidel: nahaallergiatest (skin prick test), verevere spetsiifiline IgE ning vajadusel kontrollitud suukaudne toidutest (oral food challenge) meditsiinilise järelvalve all.

Juhtimine keskendub allergeenist avoidanceile ja kriisi ettevalmistusele. Patsientidele antakse sageli epinefriini auto-injektor ning õpetatakse selle kasutamist. Tähtis on koostada hädaabikava ja tagada enda jaoks sobiv kriisiabi. Toitumisnõustamine ning toidumärgistuste hoolikas kontrollimine aitab vältida ristsaastumist. Paljude lastest võivad mõned toiduallergeenid aja jooksul taanduda või välja kasvada, kuid see sõltub konkreetsest allergeenist ja individuaalsest arengust.