teoloogiast

Teoloogia on religioosse mõtlemise distsipliin, mis uurib jumala olemust ja kohalolu, religioosse usu tõlgendusi ning usupraktikaid ja nende mõju ühiskonnale. Sõna teoloogia tuleb kreekakeelsetest sõnadest theos „jumal” ja logos „õpetus” või „pärastmõtlemine”. Teoloogia tegeleb nii teoreetiliste kui praktiliste küsimustega, sealhulgas jumala kui kõikehõlmava tegelikkuse olemuse seletamise, usu dogmade ja tõekspidamiste kriitilise läbivaatuse ning religioosse elu eetika ja eesmärkide uurimisega.

Harud ja meetodid

Teoloogia jaguneb paljudesse suundadesse, nagu süsteemaatiline teoloogia (jusklarjumused usutunnistuste vahel), piibliteoloogia ja ajalooline teoloogia (teoloogia areng ajaloos), filosoofiline teoloogia jaPraktiline teoloogia (pastoraalne teoloogia, diakoonia, eetika). Võrdlev teoloogia võtab erinevaid traditsioone võrdluses kokku. Teoloogid kasutavad erinevaid meetodeid, sealhulgas tekstide eksegeesi ja hermeneutikat, filosoofilisi argumente ning sotsioloogilisi ja ajaloolisi vaateid.

Traditsioonid

Teoloogia on erinevates religioonides arenenud erisuunaline teadmistevaldkond. Näidetena märgitakse kristlik teoloogia (kristluse erinevad traditsioonid), islami teoloogia (kalam ja teoloogilised tõlgendused), judaismi teoloogia ning teised usundid, kus tekivad omapärased teoloogilised loominguviisid.

Ajalugu ja roll

Teoloogia pärineb antiikajast ning jätkub patristikas, keskajal scholastika ja reformatsiooni ajal ning moodustas kaasaegse akadeemilise teoloogia aluse. See mängib rolli kirikutes, koolitusprogrammis, eetikas ning interreligioosses dialoogis.

Kriitika

Teoloogia seisab seoses õiguslike, epistemoloogiliste ja teaduslike vaidlustega religiooni ja teaduse vahel ning püüab leida kooseksisteerimise viise religioosse kogemuse ning kriitilise mõtlemise vahel.

Mõtlejad

Teoloogia ajaloos on olulised nimed nagu Augustiinus, Thomas Aquinas, Ibn Sina (Avicenna), Al-Ghazali, Friedrich Schleiermacher ja Karl Barth, kelle tööd on mõjutanud kaasaegset teoloogilist mõtlemist.