tarbimisvõimes

Tarbimisvõimes on majandusteaduses ja sotsiaalpoliitikas kasutatav mõiste, mis kirjeldab üksikisikute või majapidamiste suutlikkust tarbida kaupu ja teenuseid, võttes arvesse nende sissetulekut, varandust ning krediidivõimalusi. See peegeldab, mida inimesed tegelikult kulutada saavad, mitte ainult seda, kui palju nad teoreetiliselt teenida võiksid.

Tarbimisvõime hõlmab esmaseid vajadusi (toit, eluaseme, tervishoid) ning lisatarbimist. See sõltub ostujõust, mis omakorda kujuneb hinnataseme, maksustamise ja kättesaadavate krediidivõimaluste põhjal. Finantskohustused, laenude intressid ja finantsturgudel toimuvad muutused võivad oluliselt mõjutada tarbimise piiramist või suurendada ostuvõimet.

Mõõtmine tugineb tavaliselt majapidamiste lõpptarbimise andmetele ning nende sissetulekute ja kulutuste suhtele. Täpsema pildi annavad rahvusvahelised ja riiklikud tarbimisküsitlused, mikroandmestik ning andmed laenukäitumise kohta, sealhulgas võlakoormus ja krediidi kättesaadavus.

Tarbimisvõime varieerub märgatavalt regioonide, vanusegruppide, haridustase ja tööhõive tingimuste lõikes. Sotsiaaltoetused, pensionid, maksupoliitika ja majanduskeskkond mõjutavad tarbimisvõimet ning seetõttu ka tarbimiskäitumist ja elukvaliteeti.

Tarbimisvõime on oluline elatustaseme ja majandusliku kokkusobimise mõistmisel ning selle ülevaade aitab kujundada säästmist, laenupoliitika ja tarbimist soodustavaid meetmeid.