tagasiprojektsioon

Tagasiprojektsioon (back projection) on rekonstrueerimismeetod, mida kasutatakse tomograafias, näiteks kompuutertomograafias (CT) ning SPECT/PET. Projektsioonidena kogutakse objekti läbiva radiatsiooni lineaarseid integreeringuid, millest iga projektsioon kannab teavet pildistatava objekte kohta. Tagasiprojektsiooniks nimetatakse protsessi, kus iga projektsiooni väärtus jaotatakse tagasi pildiruumi mööda sama radiaruumi teid, mille tulemuseks on hajutatud, udune pilt. Meetod vastab matemaatiliselt Radoni teisendi adjointile.

Protsessi peamine omadus on lihtsus: iga projektsioon “Scripta” lineaarsetest integraalidest pildiruumi tagasi. Kui kõik projektsioonid on tagasi jaotatud, tekib pilt, mille kõrge sageduszi detailid jäävad peaaegu puudulikuks ja pilt on udune ning võib esineda artifakte. Seetõttu kasutati algses kriis konstrueerimises sageli filtreerimata tagasiprojektsiooni, mille tulemuseks on märgatav sume, kuid kiire rekonstrueerimine.

Filtreeritud tagasiprojektsioon (FTBP) on laialdaselt kasutatav täiendus, mis ühendab tagasiprojektsiooni ruumifiltri rakendusega. Selles järjekorras esmalt filtreeritakse projektsioonid, et kompenseerida kõrgete sageduste kaotust, ja seejärel tagasi projitseeritakse filtreeritud väärtused pildiruumi. See võimaldab saada teravamaid ja füüsikaliselt suurema pildi kohta vastavaid rekonstrueeritud kohti.

Kasutusvaldkondade ja piirangute osas on tagasiprojektsioon jätkuvalt oluline põhielement varases CT rekonstrueerimises ning teiste tomograafia meetodite alusel. Selle peamiste piirangutena on lühike, kuid selge udune tulemus ning vajadus täpsemate rekonstrueerimismeetodide järele suurema kvaliteedi saamiseks, näiteks iteratiivsete või kombinatsioonmeetodite puhul.