taastumisvõimele

Taastumisvõime on mõiste, mida kasutatakse peamiselt psühholoogias, organisatsiooniteaduses ja bioloogias ning see kirjeldab süsteemi või isiku võimet vastupanu või stressikõikumistele, taastuda nende mõju eest ning jätkata normaalselt toimimist.

Konsensust on saavutatud, et taastumisvõime koosneb kolme põhielemendist: eneseseadistuse, elujõu ning kohanemisvõime. Eneseseadistus tähendab võimet paindlikult korrigeerida oma sisemist tasakaalu, elujõu seostub energiaalse taastamisega ning kohanemisvõime viitab uute tingimuste esinemisel toimiva õppimis- ja kohanemismehhanismi kiirele arendamisele.

Sotsioloogilistes uuringutes on näidatud, et korralikult toimiva organisatsiooni töötajate koosduses olevad tugeva taastumisvõimega töötajad nõuavad vähem läbipõlemist ja olevad produktiivsemad. Psüühilised uuringud näitavad, et ka isiklikus tasandil on taastumisvõime kriitiline tegur, et vältida ärevuse või depressiooniga seotud koormust.

Mõõdikuna kasutatakse sageli kas objektiivseid kõnetehnikale, mis mõõdab südame löögisageduse varieeruvust, vaadatakse ka subjektiivseid enese hinnanguid ja organisatsioonide tööstikeseadmeid, mis jälgivad töötajate tööajaga seotud suhteid. Kaudne või otsene taastumisvõime hindamine ning sellele kaasa ligimeetmed suurendavad pikaajalise turvalisuse ja jätkusuutlikkuse võimalusi.