taastumisprotsessi

Taastumisprotsess on mehhanism, mille käigus süsteem, isik või kogukond naaseb kahjustuse järgselt toimivasse olekusse või kohaneb uue stabiilse tasemega. See võib puudutada meditsiini, ökoloogiat, majandust ja tehnoloogiat ning hõlmab nii loomulikke kui ka inimeste poolt juhitavaid tegutsemisi.

Üldine kirjeldus ja faasid. Taastumisprotsessi võivad määrata järgmised etapid: esialgne stabiliseerimine ja kahju piiramine, mis eesmärk on teha olukord ohutuks ja vähendada lisakahjusid; paranemine ja funktsioonide taastamine, kus taastatakse või parandatakse kahjustatud funktsioone ning vajadusel rakendatakse rehabilitatsiooni; ning kohanemine või reintegratsioon, kus süsteem kohaneb uue olukorraga ning taastatakse või ehitatakse üles toimevõime ja vastupidavus.

Mõjurid ja mõõtmine. Taastumisprotsessi edukust hinnatakse erinevate näitajate kaudu, mis võivad olla sõltuvalt valdkonnast funktsionaalsed, struktuursed, sotsiaalmajanduslikud või ökoloogilised. Meditsiinis võivad oluliseks anda valu vähenemine, liikumisvõime ja elukvaliteet; ökoloogias on oluline bioloogiline mitmekesisus ja ökoloogiliste teenuste taastumine; majanduses jälgitakse tööhõivet, SKP taastumist ja tarbijakindlust.

Faktorid ja väljakutsed. Taastumist mõjutavad kahjustuse ulatus ja tüüp, varasem tervislik või süsteemlik staatus, kättesaadavad ressursid ja abi, viivitused sekkumises, riskid taandarenguks ning juhtimise ja kogukonna toe tase. Mõnel juhul võib olla parem või vajalik kohanemine uue normaaliga, kui varasem olek ei ole taastatav.

Taastumisprotsess on dünaamiline ja korduv, ning selle eesmärk on taastada stabiilne funktsioneerimine, majanduslik jätkusuutlikkus või ökoloogiline tasakaal.