taastumisajale

Taastumisajale on meditsiini- ja sporditeaduse term, mis viitab kehas toimuvale ajale, mis on vajalik pärast füüsilist koormust, vigastust või haigust. Sõna kasutatakse tavaliselt taastumise planeerimisel, otsustes, millal võib naasta sportlikule või igapäevasele tegevusele ning ravi või treeningu edenemise hindamisel.

Taastumisaja mõiste hõlmab nii kudede paranemist kui ka funktsionaalsete võimete taastumist. Taanduvad valulikkus ja põletik, taandub turse, taastub liikumisulatus ning paraneb jõud ja vastupidavus. Tavaliselt hinnatakse taastumisaega mitme mõõdikuga, sealhulgas valu taset, liikumisulatust, painduvust ning võimet sooritada teatud funktsioone või teste. Eesmärk on leevendada varasemat või liialdustest põhjustatud koormust ning vältida liigset paastumist või taandarengut.

Faktorid, mis mõjutavad taastumisaega, hõlmavad vigastuse raskust ja tüüpi, vanust, üldist tervist, toitumist, und ja elustiili, ravimeetodeid ning rehabilitatsiooni kvaliteeti ja järjepidevust. Ka individuaalsed erinevused ning taustahaigused mängivad rolli. Tarku taastumisaegu võib hinnata kliiniliste ülevaatuste, pildistamise ning funktsionaalsete testide abil, kuid need on vaid suunised ning üksikisikute vahel võib ajastus erineda.

Näited: väikse lihastenõrke korral võib taastumisaeg olla mõne nädala vältel (umbes 2–3 nädalat), keskmise raskusega vigastused võivad võtta 4–8 nädalat või rohkem, luulõikuse või luuvigastuse korral võib taastumine ulatuda seitsme kuni mitmeksa nädalani või kauem. Taastumisajale mängib olulist rolli õigesti koostatud taastamiskava ja ettevaatlik koormuse suurendamine.