sünoviaalõõnt

Sünoviaalõõnt on diarthroossete liigestega seotud ruum, mis jääb liigesekapsli sisepinnale sünoviaalmembraani vahele. Õõnt on täidetud sünoviaalvedelikuga, mille peamine eesmärk on liigese libestus ja toitumine ning mille koostis tagab liigesepindade sujuva toimimise. Sünoviaalõõnt esineb peamiselt suurtes liigestes, nagu põlv, küünarnukk ja puus.

Sünoviaalmembraan moodustab õõnt ümbritseva sisemise kihi. See koosneb kahest kihist: intima ja subintima. Intima on väga õhuke epiteelikiht ning selle rakud jagunevad kaheks tüübiks: A-tüüpi makrofaagsarnased rakud, mis puhastavad liigest, ja B-tüüpi fibroblastitaolised rakud, mis sünoviaalvedeliku koostist moodustavad ja reguleerivad. Subintima on sidekude, millel asuvad veresooned ja teised tugistruktuurid.

Sünoviaalvedelik on viskoosne vedelik, mille koostises on hüaluroonhape ja teised proteiinid. See vedelik pakub libestust, toidab kõhrekihi ning aitab vähendada liigespindade hõõrdumist ning toimib amortisaatorina.

Sünoviaalõõnt on kliiniliselt oluline, kuna see võib põletiku või vigastuse tõttu suureneda või vedelik koguneda (sünoviaalne efusioon). Häired võivad viia liigeste jäikuse ja valulikkuseni; sünoviit ja muud sünoviaalhaigused on otseselt seotud selle piirkonnaga.