sünoviaalmembraani

Sünoviaalmembraan on liigeseõõne sisepind, mis vooderdab liigese kapsli sisepinda ning teisi sünoviaaltasandiga struktuure, nagu bursad ja kõõluste kotid. See toodab sünoviaalvedelikku, mis toimib liigese määrdeainena ja varustab kõhrkoe toitaineid.

Struktuuriliselt jaguneb sünoviaalmembraan kaheks kihiks: intima ja subintima. Intimas esinevad sünoviotsüüdid, millest on kahte tüüpi: tüüpi A rakud on makrofaagitaolised rakud ja tüüpi B rakud on fibroblastitaolised rakud. Subintima koosneb sidekoest koos veresoonte ja lümfisüsteemiga, mis tagab vedeliku ja toitainete ringluse. Membraan sisaldab ka sünoviaalvedeliku tootmiseks vajalikke ensüüme ja struktuurisiinuseid.

Funktsionaalselt sünoviaalmembraan eraldab ja kontrollib sünoviaalvedeliku koostist, mis sisaldab hüaluroonhapet ja lubrikanti (lubrikiin). Vedelik vähendab liigese hõõrdumist, varustab kõhrkoe toitaineid ning aitab liigesejäätmete eemaldamisel. Membraan on vereringe ja närvide allikas, mis võimaldab tundlikkust ja vastust patoloogilistele protsessidele.

Kliiniliselt on sünoviaalmembraan oluline mõiste synoviidi puhul ning see reageerib põletikule, mis on iseloomulik näiteks reumatoidses artriidis ja mõnedel infektsioonidel. Põletik võib viia sünoviaalkihi paksenemise, pannuse tekkimise ja liigese funktsiooni halvenemiseni. Arstid kasutavad diagnostikas liigesevedeliku analüüsi ning radioloogilisi ja laboratoorseid teste sünoviaalkesta seisundi hindamiseks.