sümbioosid

Sümbioosid (kreeka keelest symbiosis, “koos elamine”) on püsivad liigiühendused, kus kaks või enam liiki elab koos ning vähemalt üks poolidest saab sellest kasu. Sümbiooside põhiliigid on mutualism, kus mõlemad pooled saavad kasu; parasitism, kus üks pool saab kasu ja teine kannatab; ning kommensalism, kus üks pool saab kasu ja teine ei saa kahju ega kasu. Suhte olemus võib olla endosümbioos (üks pool elab teise sees) või eksosümbioos (elatakse üksteisest sõltumatult, kuid tihedas kontaktis). Samuti võivad need suhted olla obligaadid (ilma teisega ei saa ellu jääda) või fakultatiivsed ning ülekande või ühistu teekonnad võivad olla vertikaalsed (vanemalt järglastele) või horisontaalsed (uute isendite kaudu).

Näited ja mõju: mükorhiza seente ja taimejuurte vahel parandab taime toitainete omastamist; samblikud koosnevad seene ja fotosünteesiva partneri koostööst ning suudavad kasvada mõningates keskkondades, kus üksikisikud üksikult ei õnnestuks. Rhizobium-bakterid moodustavad taime juurtes nodulid ja fikseerivad õhu lämmastiku, mida taimed kasutavad. Zooxantellad korallides annavad energia fotosünteesiga; samas on inimeste soolestiku mikrobioota oluline mutualistlik sümbioos seedimisel ja immuunvastuses. Endosümbioosi näited hõlmavad putukate ja nende siseste bakterite; ning mitochondrid ja kloroplastid on pärit varasematest vaba elavate bakterite endosümbioosidest, mis on raku energia ja fotosünteesi alus. Sümbioosid on keskne teema ökoloogias ja evolutsioonis, suurendades liigiliste koostoimete mitmekesisust ning mõjutades toitainete tsirkulatsiooni ja ökosüsteemide toimimist.