endosümbioosidest

Endosümbioosid on üks elu evolutsiooni põnevamaid protsesse, kus üks organism elab teise organismi sees. See pole lihtsalt kooselu, vaid teineteist toetav suhe, mis on viinud uute liikide tekkeni ja omandanud elule tohutu mitmekesisuse.

Endosümbioos tähendab, et üks organism, endosümbiont, elab teise organismi, peremeesorganismi rakkude sees või vahel. Enamasti on see kasulik mõlemale poolele. Peremeesorganism pakub endosümbiondile kaitset ja toitaineid, samal ajal kui endosümbiont täidab peremeesorganismi jaoks olulisi funktsioone, mida see ise ei suudaks.

Kuulsaim näide endosümbioosist on eukarüootsete rakkude areng. Teooria kohaselt tekkisid mitokondrid ja kloroplastid algselt vabalt elavatest bakteritest, mis sattusid suuremate rakkude sisse. Aja jooksul muutusid need bakterid peremeesrakust lahutamatuks organellideks, aidates kaasa oma peremeesrakkude hingamisele (mitokondrid) ja fotosünteesile (kloroplastid). See endosümbiootiline sündmus oli revolutsiooniline ja võimaldas keerukamate eluvormide, nagu taimed ja loomad, tekkimist.

Endosümbioosi esineb ka tänapäeval mitmesugustes organismides. Näiteks paljudel putukatel ja imetajatel elavad soolestikus mikroorganismid, mis aitavad seedida toitu. Mõned taimed ja seened omakorda pakuvad kodu bakteritele, mis aitavad neil omastada toitaineid mullast. Endosümbioos on seega pidevalt arenev ja elutähtis osa loodusest.