söetööstust

Söetööstus viitab kivisöe kaevandamise, töötlemise, transportimise ja müügiga seotud majandustegevusele. Kivisüsi on fossiilkütus, mis tekib orgaanilise aine, peamiselt taimede jäänuste, suures surve all ja kõrgel temperatuuril maapõues aastatuhandete jooksul. See on olnud üks peamisi energiaallikaid inimkonna ajaloos, mängides olulist rolli tööstusrevolutsioonis ja elektrienergia tootmisel.

Söe kaevandamine toimub peamiselt kahes meetodis: pealmaakaevandus ja allmaakaevandus. Pealmaakaevandus hõlmab maapinna pealmise kihi eemaldamist, et pääseda ligi kivisöe lademetele, samal ajal kui allmaakaevandus vajab tunnelite ja šahtide rajamist maapõues. Kaevandatud kivisüsi töödeldakse seejärel, et eemaldada lisandid ja parandada selle kvaliteeti.

Söe peamine kasutusala on elektrienergia tootmine soojuselektrijaamades, kus kivisütt põletatakse vee aurustamiseks, mis omakorda juhib turbiine. Kivisüsi kasutatakse ka terasetööstuses koksi tootmiseks ning keemiatööstuses mitmesuguste toodete valmistamiseks.

Viimastel aastakümnetel on söetööstuse mõju keskkonnale muutunud üha suuremaks mureallikaks. Kivisöe põletamine eraldab atmosfääri suures koguses kasvuhoonegaase, nagu süsinikdioksiid, mis aitavad kaasa kliimamuutustele. Samuti põhjustab see õhusaastet, eraldades vääveldioksiidi, lämmastikoksiide ja tahkeid osakesi, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda. Selle tulemusena on paljud riigid vähendanud oma sõltuvust söest ja suurendanud investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse.