suurtootmine

Suurtootmine on tööstusliku tootmise vorm, kus toodetakse suuremaid koguseid standardiseeritud toodete või komponentide. Selle peamised eesmärgid on madalamad ühikuhinnad ja suurem tootmismaht, mida võimaldavad masinastamine, järjepidev tööjaotus ja kapitalimahukad seadmed.

Iseloomulikud omadused hõlmavad standardiseeritud osade ja toodete kasutamist, tootmislinti või pidevat voolu, ning tööjaotust ja masinastamist. Suurtootmine eeldab märkimisväärset kapitaliinvesteeringut ja võimaldab skaalaefekte: tootmise suurenemisel langevad ühikukulud.

Historiline taust: suurtootmine sai alguse tööstusrevolutsioonist ning 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Taylorismi ja Fordismi mõju tõi standardiseerimise, tööjaotuse ning liinimajanduse. Tootmislintide kasutamine ja spetsialiseeritud töö võimaldasid massilise tootmise kiiret laienemist.

Kaasaegne suurtootmine on tugevalt automatiseeritud ja digitaliseeritud, tihedalt integreeritud tarneahelate ning andmete jälgitavusega. Tööstus 4.0, lean manufacturing ja just-in-time on suurtootmise efektiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks olulised. Sarnaselt kaasneb suurtootmisega suur kapitalivajadus, tarneahela haavatavus ning töökohtade ümberpaigutamine ja sõltuvus tehnoloogiast.