summatiivsest

Summatiivne hindamine, tähistades summatiivsest hindamisest kui Estonian termi, on hariduses kasutatav hindamisviis, mille eesmärk on hinnata õppe lõpus õpilase omandatud teadmisi ja oskusi vastavalt ettenähtud standardidele või kriteeriumidele. Selle tulemusena antakse lõpphinnang, mis kajastab üldist õpitulemuse jaotust kooli või kursuse lõpus.

Tüüpilised vormid hõlmavad lõppeksameid, lõpuproove, lõputöid ning standardiseeritud teste. Riiklikul või koolilisel tasandil võivad summatiivsed hindamised olla seotud gümnaasiumi lõpueksamite või riiklike testidega, kuid neid kasutatakse ka sisemiste hindamiste kaudu, kus hindamine põhineb selgelt defineeritud rubriikidel ja kriteeriumidel.

Omadused ja eesmärgid: summatiivne hindamine kogub tõendeid õpitulemuste kohta pärast õppetöö lõppu ning selle peamine eesmärk on anda lõpphinnang või -arvestus. Hinnang peab olema usaldusväärne, kehtiv ja võimalikult õiglane ning see peaks kajastama standardidega kooskõlas olevaid oskusi ja teadmisi.

Kasutus Eestis: summatiivne hindamine on osa koolide ja riigi haridussüsteemist, kus see hõlmab nii kohalikku kui riiklikku tasandit. Selle abil kontrollitakse õppekava saavutamist ja antakse lõpphinnangud, mis võivad mõjutada õpilase lõpetamist või järgmisse astmesse liikumist.

Kriitika ja piirangud: summatiivne hindamine võib pakkuda piiratud diagnostilist tagasisidet ning suurendada õppeainete õppimise rõhutamist meeldejätmisele. Seetõttu kasutatakse sageli kombineeritult formatiivset hindamist ning selgeid rubriike, et edendada nii õppekvaliteeti kui ka õpilaste arengut.