suhtlusuuringuid

Suhtlusuuringuid, ehk suhtluse uuringute valdkonda, iseloomustab interdistsiplinaarsus ning keskendumine inimestevahelise ja massakommunikatsiooni protsesside mõistmisele. Uuringud käsitlevad, kuidas inimesed suhtlevad erinevates kanalites, kuidas sõnumeid luuakse ja edastatakse, ning milline on suhtluse mõju üksikisikutele, gruppidele ja ühiskonnale.

Valdkond ühendab teooriad ja meetodid erinevatest distsipliinidest, sealhulgas sotsioloogia, psühholoogia, keeleteadus, semiotika ning meedia- ja kommunikatsiooniteadus. Uurimismeetodid kasutavad nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid vahendeid ning sageli segametoodikat. Kvalitatiivsed lähenemised hõlmavad näiteks intervjuusid, fookusgruppe, eetnograafiat ja diskursusanalüüsi; kvantitatiivsed meetodid hõlmavad küsitlusi, eksperimente ja sisuanalüüsi.

Uurimisvaldkonnad on laiad: inimestevaheline suhtlus; massikommunikatsioon ja meediakasutus; organisatsioonide ja ettevõtete kommunikatsioon; kultuuridevaheline kommunikatsioon; tervishoiu kommunikatsioon; samuti digitaalse ja sotsiaalmeedia mõju ning kriitiline analüüs, sealhulgas uskumused ja infoökosüsteemid.

Õppe- ja teadustöö hõlmab ka uuringuid publikukäitumise ja reaktsioonide ning kommunikatsioonistrateegiate mõju kohta ühiskondlike protsesside korraldamisel. Eestis ja mujal maailmas on suhtlusuuringud oluline osa ülikoolide sotsiaalteaduste ja meediateaduste õppekavade ning teadusarendustegevuse osas.