kommunikatsioonistrateegiate

Kommunikatsioonistrateegiad on organisatsiooni või institutsiooni poolt kavandatud ja koordineeritud tegevuste kogum, mille eesmärk on saavutada soovitud mõju ning tugevdada üldist eesmärgi täitmist. Need toimivad selge suunana, kuidas kõneleja ja sihtrühmad omavahel kontakte loovad ning kuidas sõnumid ja kanalid omavahel kokku sobitatakse.

Peamised komponendid on eesmärgid, sihtrühmad, sõnumid, kanalid, ajastus ja ressursid ning eetika ja vastavus seadustele. Eesmärgid määravad, mida soovitakse saavutada (nt teadlikkuse suurendamine, hoiakumuutused, käitumise suunamine). Sihtrühmad kirjeldavad gruppe, kellele sõnumid on mõeldud. Sõnumid tuleb kohandada vastavalt kontekstile ja kultuurilisele taustale. Kanalid hõlmavad nii traditsioonilisi kui digitaalseid meediume ning ajastus koordineerib, millal ja kui tihti sõnumeid väljastatakse. Eetika ja seaduslikkus tagavad läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja privaatsuse nõuete järgimise.

Protsess hõlmab analüüsi, strateegia määratlemist, elluviimist ja hindamist. Analüüs hõlmab sihtturu, meediamaastiku ja konkurentsi hindamist; strateegia määratleb, mida ja kellele öelda ning millised kanalid sobivad. Elluviimine kaasab ressurside ja ajakava koostamise ning koordineeritud tegevuste rakendamise. Hindamine mõõdab tulemusi ning võimaldab vajadusel kursi korrigeerida.

Valdkonnad hõlmavad sisekommunikatsiooni, avalikku kommunikatsiooni, kriisikommunikatsiooni ning brändi- ja müügikommunikatsiooni. Strateegia vs taktika: strateegia on laiem plaan, mis määrab suunad; taktika on konkreetsete tegevuste ja kanalite valik teatud perioodil.

Tänapäeval mängivad digitaalsed kanalid ja sotsiaalmeedia keskset rolli. Kommunikatsioonistrateegiad kasutavad andmeanalüüsi, sihtrühmade arvestust ja kiirust, kuid tuleb tagada privaatsus ja läbipaistvus. Mõõtmine toimub KPI-dega, nagu ulatus, kaasatus, konversioon ja hoiakute muutus. Oluline on eetika, ligipääsetavus ja seaduslikkus (nt GDPR).