sugulussidemete

Sugulusside ehk glükosiidside on kovalentne side, mis ühendab kahe süsivesiku molekuli või süsivesiku ja teise molekuli. Side tekib kondenseerumisel, kui ühe molekuli anomerilise süsiniku hüdroksüülrühm reageerib teise molekuli hüdroksüülrühmaga; sel viisil vabaneb vesi. Glükosiidside võib olla alfa- või beeta-konfiguratsioon, sõltuvalt anomerilise süsiniku ruumilisest paigutusest.

Disahhariidides ja polümeerides on sugulusside põhistruktuuri kujundav ühend. Näiteid: maltose, kaks glükoosimolekuli on ühendatud alfa-1,4-sugulussidese kaudu; laktoos ühendab galaktoosi ja glükoosi beeta-1,4-sidemega; sahharoos ühendab glükoosi ja fruktoosi glükosiidsidemega. Tärklis ja glükogeen koosnevad peamiselt alfa-1,4- ja alfa-1,6-sidemest, mis moodustavad pikkadest ahelatest polümeerid; tselluloos koosneb beeta-1,4-sidemest, mis annab taimedele tugevuse.

Glükosiidsidemeid hüdrolüüsivad ensüümid nagu glükosiidaasid. Seedeprotsessis lagundavad need sidemeid toitaineid ning võimaldavad glükoosi vabastamist. Inimestel on tärklise ja laktoosi lagundamine üldiselt tõhus, kuid tselluloosi lagundamine on piiratud; teatud organismid suudavad selle hoopis lagundada spetsiaalsete ensüümide abil. Sugulussidemete erinevad tüübid määravad nii biomolekulide omadused kui ka organismide toitumisvõime.