stratovulkaanide

Stratovulkaanide, tuntud ka kui liitvulkaanid, on kõrged, järskude nõlvadega ja koonuskujulised vulkaanid. Nende kuju on tingitud purske käigus väljapaiskuva materjali kihilisest ladestumisest. Stratovulkaanid koosnevad vahelduvatest kihtidest tardkivimit, nagu laava, tuhk, tefra ja pommid, mis kuhjuvad vulkaani kohal mitmete purskete jooksul.

Need vulkaanid on tuntud oma plahvatuslike purskete poolest, mis võivad olla ohtlikud. Pursked tekivad, kui magma on kõrge viskoossusega ja sisaldab palju gaase. Kui rõhk kasvab, võib see põhjustada kiireid ja vägivaldseid purskeid, mis paiskavad atmosfääri suuri koguseid tuhka ja gaase. Stratovulkaanid võivad toota ka laavavoogusid, kuid need on sageli aeglasemad ja vähem ohtlikud kui plahvatuslikud pursked.

Stratovulkaanid on geoloogiliselt aktiivsed ja neid leidub kogu maailmas, sageli piirialadel, kus tektoonilised plaadid kokku põrkavad. Mõned tuntud stratovulkaanid on Fuji Jaapanis, Rainier Ameerika Ühendriikides ja Vesuuv Itaalias. Nende vulkaanide jälgimine on oluline inimeste ohutuse tagamiseks ja looduskatastroofide ennetamiseks. Stratovulkaanid mängivad olulist rolli ka maapinna geoloogilise kuju kujundamisel.