viskoossusega

Viskoossus on aine omadus, mis kirjeldab selle vastupanu voolule ja deformatsioonile. See tuleneb molekulidevahelisest hõõrdumisest ning struktuurilistest omadustest vedeliku või gaasi sees. Viskoossus määrab, kui kiiresti vedelik voolab erinevate tingimuste korral ning kui suur on sisemine hõõrdumine voolutõuke tõttu.

Dünaamiline viskoossus η on SI-ühikutes mõõdetav suurus, mille ühik on pascal-sekund (Pa·s). Kineetiline viskoossus ν = η/ρ mõõdetakse meetrites ruutu sekundis (m²/s) ja kirjeldab viskoossuse ja tiheduse seost. Vanemad CGS-ühikud on poiss (P) ja centipoiss (cP); 1 Pa·s = 10 P = 1000 cP, ning 1 cP = 0,001 Pa·s. Vedelike puhul 20 °C laua vesi on ligikaudu 1 mPa·s (1 cP).

Viskoossus oleneb temperatuurist ja koostisest ning mõnikord ka rõhust. Enamik vedelikke muutuvad soojenedes vähem viskoosseks, mistõttu voolavus paraneb. Põhjustena, mis viskoossust mõjutavad, on molekulide pikkus, struktuur ja sidemete tugevus. Newtoni vedelikud omavad konstantset viskoossust sõltumata rakendatud voolukiirusest, samas mittemuundliku (non-Newtonian) vedelikud võivad näidata sõltuvust voolukiirusest või ajast.

Kasutusalad hõlmavad õlid ja määrded, värvid ja lakid, toiduainetesül, farmaatsiatoodete ja polümeeride töötlemist. Vastsündinud viskoossust saab mõõta viskometeridega, nagu kapillaar- ja pöörlevad viskometrid, ning see on oluline kvaliteedi ja käituvuse tagamisel erinevates protsessides. Viskoossus on seetõttu kriitiline näitaja vedelike käitumise hindamisel ja tööstuslike protsesside optimeerimisel.