stabiilsusnõrkustest

Stabiilsusnõrkused, tuntud ka kui tasakaaluhäired või ebastabiilsus, viitavad seisundile, kus inimene tunneb end tasakaalutuna, kõikuva või pearinglusena. See võib mõjutada erinevaid tegevusi igapäevaelus, sealhulgas kõndimist, seismist ja keeramist. Stabiilsusnõrkuste põhjused on mitmekesised ja võivad hõlmata mitmeid kehasüsteeme, sealhulgas sisekõrva, kesknärvisüsteemi, lihas-skeleti süsteemi ja nägemist. Sisekõrva probleemid, nagu labürindiit või BPPV (Heaajuheaaju asendihäire), on sagedased tasakaaluhäirete allikad. Kesknärvisüsteemi häired, nagu insult, Parkinsoni tõbi või mitmesugused neuroloogilised haigused, võivad samuti põhjustada stabiilsusnõrkusi. Lihas-skeleti probleemid, nagu nõrk lihasjõud või liigeste jäikus, võivad mõjutada keha võimet ennast stabiilsena hoida. Samuti võib nägemise muutused või selle puudumine mõjutada tasakaalu. Stabiilsusnõrkuste sümptomid võivad varieeruda kergest ebamugavusest kuni raskete füüsiliste takistusteni, mõjutades elukvaliteeti. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt füüsilist läbivaatust, ajaloost kogumist ja spetsiifilisi tasakaaluteste. Ravi sõltub aluselisest põhjusest ja võib hõlmata füsioteraapiat, ravimeid, tasakaaluharjutusi või elustiili kohandusi.