spordijoogid

Spordijoogid on vedelikud, mis on loodud sporditegevuse ajal vedeliku ja elektrolüütide vajaduse rahuldamiseks ning energialaenguna seeduvate süsivesikute pakkumiseks. Need on mõeldud eriti intensiivse või pikaajalise tegevuse jaoks, kui hüdreerimine ja soolade tasakaal on tähtsad.

Spordijoogid jagunevad sageli osmolaarsuse järgi isotoonseteks, hüpootoonseteks või hüpertsoonseteks jookideks. Isotoonilised joogid sisaldavad süsivesikuid ja elektrolüüte sellises kontsentratsioonis, mis sobib kiireks imendumiseks. Hüpootoonilised joogid võivad vedeliku imendumist kiirendada, kuid pakkuda vähem energiat, samas hüpertsoonilised joogid annavad rohkem süsivesikuid, kuid imenduvad aeglasemalt. Tavalised koostisosad on vesi, süsivesikud (näiteks glükoos, fruktoos või maltodekstriin) ja elektrolüüdid (naatrium, kaalium, kloriid). Mõnikord lisatakse kofeiini, magneesiumi või kaltsiumi ning vitamiine.

Kasutus ja sobivus: spordijooge soovitatakse kasutada pikkadel võistlustel, pikal või kuival tingimustel treenides ning kui on vaja korraga asendada nii vedeliku kui ka energia kulu. Üldine soovitus on tarbida väikseid koguseid regulaarselt, et vältida dehüdratsiooni ja energiavarude kiiret langust. Üldiselt ei asenda need ainult vett, eriti lühema või kergema treeningu korral. Suhkru- ja kalorisisaldus ning kofeiini sisaldus võivad mõjutada nii seedimist kui ka unerütmi.

Ajalugu: kuulsaim spordijoogide kontseptsioon sai laialdase tähelepanu 1960ndatel–1965. aastatel Gatorade väljatöötamisest ja turule toomisest, mis aitas populariseerida sportlike vedelike kontseptsiooni ning viidi seejärel laiemasse kasutusse sportlaste seas. Täna on turul mitmesuguseid brände ja valikuid, mis põhinevad erinevatel koostisosadel ja eesmärkidel.