spetsifikatsioon

Spetsifikatsioon on üksikasjalik kirjeldus nõudmistest, omadustest ja piirangutest, mida süsteem, toode või teenus peab täitma. Selle eesmärk on anda arengule, testimisele ja vastuvõtmisele selge alus ning tagada, et eri osapooled mõistavad, mida tuleb luua ja milliseid kriteeriume tuleb täita. Mõiste on tihedalt seotud inglise sõnaga specification ja seda kasutatakse laialdaselt inseneriteadustes, tarkvaraarenduses, tootmises, ehituses ja hankes.

Spetsifikatsioone võib jagada erinevatesse tüüpidesse, olenevalt kontekstist. Funktsionaalne spetsifikatsioon kirjeldab soovitud käitumist ja süsteemi väliseid interaktsioone, kasutajaliidest ning kasutusstsenaariume. Tehniline spetsifikatsioon keskendub tehnilistele omadustele, näiteks jõudlusele, andmeformaatidele, protokollidele ja sideliidetele. Arhitektuuri- või süsteemispetsifikatsioon kirjeldab kõrgema taseme struktuuri ja komponentide vahelisi seoseid. Tootekirjeldus või tootespetsifikatsioon annab üldised ning turunduslikult olulised omadused toote kohta, sageli kooskõlas kehtivate standarditega.

Tüüpiline spetsifikatsioon sisaldab näiteks ulatust (scope), nõuded (functional, non-functional), jõudlus- ja kvaliteedinõudeid, liideseid ja standardeid, piiranguid ning kinnituse- ja testimisnõudeid. Samuti märgitakse jälgitavuse (traceability), muudatuste haldamine ning edastatavate dokumentide loetelu. Spetsifikatsioon toimib elutsükli jooksul suhtluse, lepingu aluse ja kinnituste vastuvõtmise lähtepunktina, mistõttu peab see olema kontrollitav, eristatav ja testitav.

Seadusandlik ja standardiline raamistik hõlmab ISO/IEC, IEEE jt juhiseid spetsifikatsioonide koostamiseks ja auditeerimiseks. Tarkvara ja tehniliste süsteemide puhul kasutatakse sageli spetsiifikatsioonide jaoks eraldi vorme, nagu tarkvara nõuete spetsifikatsioon (SRS), mis peegeldab konkreetseid arendusvajadusi ja kvaliteedistandardeid. Spetsifikatsioonid aitavad ühtlustada ootusi ning vähendada arusaamatusi projekti jooksul.