specifikatsioonid

Specifikatsioonid on täpsed nõuete ja omaduste kirjeldused, mis määratlevad, mida toode, süsteem või protsess peab tegema, millised on selle jõudlusnõuded ning milliseid piiranguid see seab. Need annavad sidusrühmadele ühise arusaama, juhivad arendust, annavad aluse verifitseerimise ja valideerimise ning võimaldavad vastavust kontrollida. Termin tuleneb inglise keelest specification.

Specifikatsioonidel on erinevat tüüpi dokumente, sealhulgas funktsionaalne spetsifikatsioon, mis kirjeldab, mida süsteem teeb ja millised on kasutusvõimalused; tehniline spetsifikatsioon, mis määratleb tehnilised omadused, arhitektuuri ja liidesed; ning mittefunktsionaalsed või kvaliteedispetsifikatsioonid, mis hõlmavad sooritust, turvalisust, usaldusväärsust, hooldatavust ja kasutusmugavust. Spetsifikatsioonid võivad käsitleda nii tarkvara, riistvara kui ka tervet süsteemi või protsessi.

Sisu ja struktuur võivad sisaldada üldist ulatust, eesmärke, funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid nõudeid, piiranguid, liidesi ja sõltuvusi, kehtivaid standardeid ja vastavust, aktsepteerimiskriteeriume, testimis- või valideerimismeetodeid ning versioonihalduse ja kinnituste andmeid. Oluline on jälgitavus: iga nõue peaks olema seotud vastavate testide või kontrollidega.

Protsess hõlmab nõuete kogumist, dokumenteerimist, läbivaatust, kinnitamist ja muudatuste haldamist. Paljud tööstusharud järgivad rahvusvahelisi või organisatsiooni standardeid (nt ISO/IEC, IEEE), mis püüavad tagada kvaliteedi ja ühtsuse. Specifikatsioonid kasutatakse laialdaselt infotehnoloogias, ehituses, tootmises ja teeninduses ning neid rakendatakse kogu arendus- ja hankeahela jooksul.