seedeprotsessi

Seedeprotsess on organismi toitainete omastamise süsteem, mis hõlmab mehhaanilist purustamist ja keemilist lagundamist kogu seedetrakti jooksul. Protsess algab suus ning jätkub söögitorus, maos, peensooles ja jämesooles. Eesmärk on toitaineid vabastada ning muuta need organismile kättesaadavaks ning eritada jäätmed.

Suus toimub toidu mehhaaniline purustamine ning sülje amülaas alustab süsivesikute lagundamist. Sülg niisutab toitu ja lihtsustab allaneelamist.

Söögitorus liigub toit peristaltikaga maosse. Kardiaalne sulgurlihas ja pyloruse sulgur kontrollivad toiduvoolu ning tagavad ühtlase edasiliikumise maosse.

Maos toimub mehhaaniline segamine ja keemiline lagundamine. Happe keskkond (HCl) ja pepsiin lagundavad valgud; maomahl seguneb toiduga ning moodustub vedelam mass, mida on lihtne edasi peensoolesse saata.

Peensool on lagundamise ja imendumise peamine koht. Pankrease ensüümid (amülaas, lipaas, proteaas) ja sapp emulsioneerivad rasvad ning lagundavad süsivesikuid ja valgud. Soole limaskest toodab täiendavaid ensüüme ning villide ja mikrovillide kaudu imenduvad toitained verre; suur osa imendusest toimub portaalveeni kaudu maksadesse.

Jämesool imab vett ja elektrolüüte ning vormib väljaheited. Mikrofloora osalus aitab lõplikku seedimist ning eritub soolestikust.

Regulatsioon: seedeprotsessi kontrollivad närvisüsteem ja hormonaalsed mehhanismid. Vagusnärv, gastrin, sekretin ja kolekystokiniin suurendavad või vähendavad maomahu ja pankrease sekretsiooni.