sagedusmuundurid

Sagedusmuundurid ehk sagedusmuundurid on elektriseadmed, mis muundavad vahelduvvoolu toitepinge sagedust ja sageli ka amplituudi, et kontrollida elektrimootori pöörlemiskiirust ning pöördemomenti. Need võimaldavad mootori tööd alates pehgest käivitamisest kuni täisvõimsuse säilitamiseni, võimaldades märkimisväärset energiataset ja paremat jõudluse reguleeritavust. Enamasti kasutatakse neid vahelduv- ehk AC-mootorite juures.

Töö põhiprintsip on kolmeosal vooluring: toiteallikast tuleb AC-vool, mis muundub rectifieri abil alalisvooluks, salvestub seevahele kontakti DC-lingil, ning inverteri kaudu muundatakse DC tagasi kontrollitud AC-vooluks. Kontrollüksus juhib väljundvõimu, sageduse ja mõnikord pinge­skaala ning kasutab selliseid tehnikat nagu PWM (pulse-width modulation), et genereerida soovitud väljundvoolu karakteristikut. Sagedusmuundurid võivad töötada etteantud kiiruste vahel ning suudavad pakkuda pöördemomendi sujuvat muutmist, mis vähendab mehhaanilist kulumist ja suurendab süsteemi efektiivsust.

Tüübid ja juhtimise: kõige levinumad on VFD-d (variable frequency drive), mis kasutavad V/Hz juhtimist või vektorjuhtimist (nagu field-oriented control) keerukamate ja täpsemate kiiruse/torque kontrollide jaoks. Nii tööstuses kui ka HVAC-s, pumbades ja konveierites kasutatakse sagedusmuundureid üha laiemalt.

Eelised ja piirangud: peamiste eelisteks on energiakasutus, pehme algus, kiiruse täpne reguleerimine ja regeneraatorvõimalused. Piirangutena võivad olla esialgsed kulud, süsteemiharmooniad ning mõnel juhul elektromagnetilised ja soojuslikud erandid.

Standardid ja ohutus: sagedusmuunduritele kehtivad spetsifikatsioonid ja standardid, mis puudutavad ühendusnõudeid, EMC, kaitseklasside ja ohutusnõudeid, näiteks tööstuslikes rakendustes. Neid kasutades tuleb tagada süsteemi turvaline ning usaldusväärne töö.