täisvõimsuse

Täisvõimsus on inseneriteaduses ja tööstuses kasutatav mõiste, mis viitab seadme või süsteemi maksimaalsele jätkusuutlikule võimsusele kindlate töötingimuste piires. See tähendab, et seade suudab anda või vastu võtta sellist võimsust pikaajaliselt, ilma et temperatuur, kulumine või muud piirangud ületatakse. Täisvõimsust nähakse sageli kui nimivõimsuse või püsivõimsuse mõistet tootjate andmetes, kuid tähendus võib sõltuda valdkonnast.

Täisvõimsust eristatakse tavaliselt tippvõimsusest, mis on suurem võimsus ja kehtib vaid lühikest aega, näiteks käivitamisel või koormuspiirkonnas. Seetõttu hinnatakse jõudlust ning energiatarbimist püsivas, continuassis kasutuses.

Töötingimused mõjutavad täisvõimsust: temperatuur, jahutusvõimalused, keskkond ja laengutüüp. Kui tingimused on ebasoodsad, võib maksimaalne püsiv võimsus väheneda.

Elektriliste seadmete ja mehhaaniliste jõuallikate puhul mõõdetakse täisvõimsust tavaliselt kilovattides (kW) või hobujõudes (hp). Nimetusvõimsus kirjeldab seadme tavapära tööd, samas kui täisvõimsus tähistab maksimaalset, mida seade püsivalt suudab toota. Täisvõimsuse mõistmine on oluline jõudluse, energiatarbimise ja hoolduse planeerimisel.