sõltuvatest

Sõltuvusteks kutsutakse seisundeid, kus inimene või ka loom tunneb tugevat sundmõtet või vajadust kasutada teatud ainet või sooritada teatud tegevust, hoolimata negatiivsetest tagajärgedest. Need vajadused võivad olla nii füüsilised kui ka psühholoogilised. Füüsiline sõltuvus avaldub sageli võõrutussümptomite kaudu, kui ainet ei kasutata, samas kui psühholoogiline sõltuvus keskendub pigem emotsionaalsele ja vaimsele vajadusele.

Sõltuvused võivad olla erineva laadi. Levinumad on ainesõltuvused, nagu alkohol, nikotiin, narkootikumid, aga ka ravimid. Lisaks on ka käitumissõltuvused, mille hulka kuuluvad näiteks hasartmängusõltuvus, arvutisõltuvus, seksisõltuvus või ostusõltuvus. Need tekivad sageli siis, kui tegevus pakub ajutist rahuldustunnet või aitab toime tulla negatiivsete emotsioonidega.

Sõltuvuste tekkepõhjused on kompleksed ja võivad hõlmata nii geneetilisi eelsoodumusi, keskkonnategureid, psühholoogilisi probleeme kui ka sotsiaalset keskkonda. Ravi sõltuvustest on sageli pikaajaline protsess, mis võib hõlmata meditsiinilist sekkumist, psühhoteraapiat ja tugigruppe. Eesmärk on saavutada kontroll ainekasutuse või käitumise üle ning parandada elukvaliteeti.