rõhuerinevustest

Rõhuerinevustest viitab kahe või enama punkti vahel esinev rõhu erinevus. Meteoroloogias on need erinevused peamised mehhanismid tuule tekkimisel ja ilmastiku kujunemisel: suuremad rõhuerinevused annavad tugevamaid tuuleid, väiksemad viivad rahulikumate õhu liikumisteni. Rõhu gradienti suurus ja suund määravad, kui kiiresti ja kuhu õhk liigub.

Mõõtmine ja mõõtühikud: rõhku mõõdetakse baromeetritega; meteoroloogias kasutatakse peamiselt hektopascalit (hPa) ning vahel paskalit (Pa). 1 hPa = 100 Pa. Kaardistamiseks kasutatakse isobaaride ridu, mis ühendavad kohti, kus rõhk on sama; isobaarid kujutavad rõhu gradienti ja selle suunda ilmakaartidel.

Põhjused ja dünaamika: rõhuerinevusi tekitavad peamiselt temperatuurierinevused ja õhumasside erinevused ning Maa pöörlemine. Horisontaalsed rõhugradientid tekivad, kui piirkondades on õhu temperatuur või tihedus erinev. Vertikaalne gradient tuleneb kõrgusest; rõhk langeb kõrgemal, mis soodustab õhu tõusu ja pilvede tekkimist. Need gradientide kujundatud õhu liikumised määravad ilmastiku korralduse ja sademete jaotuse.

Tähtsus ja rakendused: rõhuerinevused on meteoroloogilise prognoosimise keskne näitaja; need määravad tuule kiiruse ja suuna, frontide liikumise ning sademete tõenäosuse. Lennunduses ja merenduses kasutatakse rõhuandmeid marsruudi planeerimisel, ohutuse ja toimingute optimeerimisel ning ilmastikuolude hindamisel.