ränidioksiidmineraalid

Ränidioksiidmineraalid, tuntud ka kui ränikivi mineraalid, on mineraalid, mille koostis on peamiselt ränidioksiid (SiO2). Need moodustavad suure osa maakoorest ja esinevad väga erinevates geoloogilistes tingimustes. Levinumad ja tuntumad ränidioksiidmineraalid on kvarts, krüptokristalliline kvarts (mis hõlmab selliseid vorme nagu kaltsedon, ahhaat, jaspis ja opaal) ning kõrgsurvevormid nagu stishoviit ja coesit.

Kvarts on levinuim ränidioksiidmineraal ja üks levinumaid mineraale maakoores üldse. Sellel on mitmeid erinevaid värve ja vorme, sõltuvalt esinevatest lisanditest ja kristalliseerumisprotsessist. Kvarts on kõva (Mohsi kõvadus 7) ja keemiliselt vastupidav, mis muudab selle oluliseks ehitusmaterjaliks ja tööstuslikuks tooraineks. Kaltsedon on peamiselt mikrokristalliline või krüptokristalliline kvarts, mille graanulid on nii väikesed, et neid ei saa palja silmaga eristada. Ahhaat on kaltsedoni mitmekesine vorm, mida iseloomustavad vöödiline struktuur ja erinevad värvused. Jaspis on opake, värviline kaltsedoni vorm, mille värvus varieerub punasest kollaseni ja pruunini. Opaal on amorfne, hüdreeritud ränidioksiidi vorm, mis on tuntud oma värvimängu poolest.

Ränidioksiidmineraalidel on laialdane rakendus. Kvarts on oluline klaasitööstuses, ehitusmaterjalides, elektroonikas ja kellade tootmises. Erinevaid kaltsedoni vorme, nagu ahhaat ja jaspis, kasutatakse vääriskivide ja kaunistusesemete valmistamiseks. Ränidioksiidi kõrgsurvevormid esinevad peamiselt meteoriidikraatrites ja süvamagmatilistes kivimites, kus rõhk on olnud väga kõrge.