rämpspostitus

Rämpspostitus on e-posti teel levitatav masskirjade kogum, mis on üldjuhul soovimatu ning mille eesmärk on reklaam, petuskeem või pahavara. Selliseid kirju saadetakse tavaliselt suurele hulgale aadressaatidele ilma vastuvõtja nõusolekuta. Rämpspostitus võib sisaldada eksitavat teavet, valesid lubadusi või pakkumisi, mis püüavad kasutajat eksitada või ohtu seada.

Terminit kasutatakse eesti keeles sõnade rämps (“junkt”) ja postitus ühendusest. Esimesed rämpspostid ilmusid enne laialdast interneti kasutuselevõttu, kuid massiline levik sai hoo sisse 1990-ndatel, pärast e-posti ja veebivõrkude laienemist.

Peamised tüübid hõlmavad kommertsposti, mille eesmärk on kaupade või teenuste reklaam; fišingupostitusi, mis püüavad varastada isikuandmeid või raha; ning pahavara või viirused sisaldavaid manuseid. Tüüpilised tunnused on suur saatjate arv, varjatud või võltsitud saatja aadressid, ahvatlevad pealkirjad ja lingid, mis viivad võltsile veebile või ohversa rakendust.

Rämpspostitus põhjustab kasutajatele ja organisatsioonidele kahju, suurendab turvariske ning võib põhjustada rahalisi kahjusid. See koormab e-posti süsteeme ja vähendab digitaalse suhtluse usaldusväärsust.

Regulatsioonid ja ennetus on erinevad riigiti, kuid paljudes piirkondades on keelatud soovimatu e-kirjade saatmine ilma vastuvõtja nõusolekuta. Euroopa Liit ja mitmed riigid rakendavad opt-in või opt-out reegleid ning nõuavad selgelt identifitseeritavat saatjat. Tehnilised lahendused hõlmavad filtreid, autentimisprotokolle (SPF, DKIM, DMARC) ning kasutajate koolitamist rämpsposti äratundmisel.