rotoskoopimisest

Rotoskoopimine on animatsioonitehnika, mida kasutatakse realistlike liikumiste loomiseks filmides ja animatsioonides. See hõlmab kaadrite käsitsi joonistamist või maalimist üle olemasolevate filmikaadrite. Prosessi käigus vaatab animaator läbi live-action filmitud materjali, kaaderhaaval, ja joonistab iga kaadri aluseks olevate kujutiste peale.

Tehnika sai alguse 20. sajandi alguses, kui animatsioon oli veel lapsekingades ning selle eesmärk oli muuta animatsioonid elavamaks ja realistlikumaks. Üks esimesi ja tuntuimaid rotoskoopimise kasutajaid oli Max Fleischer, kes kasutas seda oma "Out of the Inkwell" seerias. Hiljem kasutasid seda tehnikat ka sellised animatsioonistuudiod nagu Disney filmides "Lumivalgeke ja seitse pöialt" ning "Okarypka".

Rotoskoopimine võimaldab saavutada väga detailseid ja loomulikke liikumisi, mida oleks käsitsi joonistades raske või võimatu saavutada. See on eriti kasulik stseenides, kus on vaja täpselt jäljendada inimeste või loomade liikumist. Tänapäeval kasutatakse rotoskoopimist harvem, kuna arvutianimatsioon on arenenud. Siiski kasutatakse seda endiselt mõnikord soovitud visuaalse efekti saavutamiseks või kaasaegsete animatsioonitehnikate täiendamiseks. Mõned kaasaegsed filmid on kasutanud seda tehnikat stiliseeritud efektide loomiseks, andes animatsioonile iseloomuliku välimuse.