Rotoskoopimine

Rotoskoopimine on animatsioonitehnika, mida kasutatakse realistlike liikumiste loomiseks animatsioonifilmides. Selle tehnika puhul joonistatakse igale filmikaadrile eraldi animatsiooni, mis põhineb tavalise live-action filmi kaadritel. Selle tulemusena on animatsioonil täpselt sama liikumine kui originaalfilmil.

Rotoscopingi töötas välja Max Fleischer 1910. aastatel. Esimene tuntud näide selle tehnika kasutamisest oli tema film "Out of the Inkwell" (1918-1921). Fleischeri eesmärk oli luua animatsioon, mis näeks välja realistlikum ja loomulikum. Rotoscoping võimaldas animaatoritel jäljendada inimese liigutuste peeneid nüansse, mida oli ilma sellise abita raske saavutada.

Kuigi rotoskoopimine võib tunduda lihtsa tehnika, nõuab see siiski palju tööd ja aega. Animaator peab igat kaadrit hoolikalt jälgima ja selle järgi uue joonistama. Tulemuseks on aga väga detailne ja realistlik liikumine, mis on teinud rotoskoopimisest populaarse tehnika animatsiooni ajaloos.

Rotoscopingi on kasutatud paljudes tuntud animatsioonifilmides, sealhulgas Disney klassikutes nagu "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" ning "Pinocchio". Tänapäeval kasutatakse seda tehnikat endiselt, sageli kaasaegsete digitaalsete tööriistadega, et luua visuaalselt muljetavaldavaid animatsioone. Tehnika on oluline osa animatsiooni arenguloost.