animatsioonitehnika

Animatsioonitehnika viitab meetoditele ja tehnikatele, mida kasutatakse liikuvate piltide loomiseks. See on laialt kasutatav filmis, televisioonis, videomängudes ja veebisisus. Animatsiooni peamine eesmärk on luua illusioon liikumisest, esitades järjestikku mitmeid staatilisi pilte, milles toimuvad väikesed muutused.

Traditsiooniline animatsioon, tuntud ka kui käsitsi joonistatud animatsioon, on üks vanimaid tehnikaid. Selle puhul joonistab animaator iga kaadri käsitsi, misjärel need kaadrid digitaliseeritakse ja järjestatakse. Sel meetodil loodi klassikalised multifilmid nagu "Lõvikuningas" ja "Lumivalgeke".

Tänapäeval on arvutipõhine animatsioon väga levinud. 2D-animatsioon, sealhulgas vektoranimatsioon ja rasteranimatsioon, kasutab tarkvara digitaalsete kujutiste loomiseks ja manipuleerimiseks. 3D-animatsioon loob virtuaalseid objekte ja keskkondi kolmemõõtmelises ruumis, modelleerides, tekstuuri lisades, valgustades ja renderdades neid. Viimase kümnendi jooksul on muutunud populaarseks ka stoppkaadri animatsioon, kus füüsilisi objekte liigutatakse samm-sammult ja iga liigutust pildistatakse.

Liikumisgraafika (motion graphics) on animatsiooni alamliik, mis keskendub peamiselt graafiliste elementide, tekstide ja vormide liikumisele, tihti informatsiooni edastamise või visuaalse efekti loomise eesmärgil. Iga animatsioonitehnika nõuab oma spetsiifilisi oskusi ja tarkvaravahendeid, kuid kõik on suunatud sama eesmärgi poole – elustada kujutlusvõimet.