kujutlusvõimet

Kujutlusvõime, eesti keeles ka fantaasia või ettekujutus, on inimese psühholoogiline võime luua mentaalseid kujundeid, ideid ja stsenaariume, mis ei ole otseselt tajutavad läbi meelte. See on protsess, mis võimaldab meil ette kujutada asju, mis on minevikus olnud, tulevikus võivad juhtuda või mis ei pruugi üldse eksisteerida. Kujutlusvõime on oluline loovuse, probleemilahenduse ja empaatia arenguks.

See võime on tihedalt seotud mäluga, kuid erinevalt mälust, mis taastab olemasolevat informatsiooni, loob kujutlusvõime uut. See võib olla nii tahtlik, näiteks kirjaniku või kunstniku töös, kui ka tahtmatu, nagu unenägudes või päevaste unistuste ajal. Kujutlusvõime on tähtis ka õppimisprotsessis, aidates mõista abstrakseid kontseptsioone ja ennustada tagajärgi.

Filosoofias ja psühholoogias on kujutlusvõimele erinevaid käsitlusi. Mõned näevad seda kui meelte tööriista, mis manipuleerib saadud infoga, teised aga kui sisemist, originaalset jõudu, mis suudab luua täiesti uusi reaalsusi. Laste arengus mängib kujutlusvõime fundamentaalset rolli nii mängude kui ka sotsiaalsete oskuste õppimisel. See aitab mõista erinevaid rolle ja vaatenurki.