robotiseerimist

Robotiseerimist tähistab protsess, mille käigus asendatakse või tugevdakse inimtööjõudu robotite ja automatiseeritud lahenduste abil. See hõlmab tööstusroboteid, koostööroboteid (cobots), automatiseeritud tootmis- ja teenindusprotsesse ning nende integreerimist ettevõtte toodete arendusest tarneahelani. Robotiseerimine ühendab mehhaniseeritud töövood, juhtimissüsteeme, visiooni- ja sensoritehnoloogiat ning andmeanalüüsi ning juhitud otsustusprotsesse.

Ajalooliselt sai robotiseerimine alguse tööstusliku automatiseerimisega ja on ajas arenenud, suurendades töökindlust ning muutudes kuludelt taskukohasemaks. Esimesed tööstusrobotid ilmusid 1960. aastatel; 1980ndatel ja 1990ndatel lisandus mitmekesisem tehnoloogia, samal ajal kui 21. sajandil on juurde tulnud koostööroboteid (cobots) ning tarkvarapõhised integreerimisplatvormid.

Rakendamise peamised komponendid hõlmavad protsesside kaardistamist, pilotprojekte ning ROI-analüüsi, töötajate ümberõpet ja muutuste juhtimist. Robotiseerimisega kaasneb ohutusnõuete täitmine ning standardid, nagu ISO 10218 tööstusrobotitele ja ISO/TS 15066 cobotitele. Integreeritud süsteemide puhul kasutatakse PLC-sid, SCADA-d ja MES-i.

Mõjud: tootlikkus ja kvaliteet võivad paraneda, viivitused vähenevad ning kulude tasu võib pikas perspektiivis langeda. Samas võib robotiseerimine kaasa tuua tööhõive muutusi ning nõuda uute oskuste omandamist, koolitust ja hooldust. Andmete kogumine ning analüüs võimaldavad operatsioonide pidevat optimeerimist.

Tulevikus jääb robotiseerimine dünaamiliseks ning see muutub üha paindlikumaks, hõlmates tehisintellekti, masinaõpet ja tehisintellekti toel tehtavat otsustusprotsessi. See mõjutab mitmeid sektoreid, sealhulgas manufaktuuri, logistikat ja teenindust.