retinahaiguste

Retinahaigused ehk võrkkesta haigused on silma võrkkesta rakkude või nende toimimise kahjustused. Võrkkest on silma tagaküljel asuv kiht, mis muundab valguse närviimpulssideks ja võimaldab nägemist. Kui võrkkesta haigused arenevad, võib nägemine hiljem halveneda või kaduda, eriti kui kahjustus hõlmab keskmist nägemist.

Põhjused ja riskifaktorid on mitmekesised. Kaasasündinud haigused, diabeet, kõrge vererõhk, vanus, suitsetamine ja pärilik eelsoodumus suurendavad riski. Mõned haigused arenevad aeglaselt ja võivad olla asümptomaatilised enne märkimisväärset nägemise langust.

Kõige levinumad retinahaigused on diabeetiline võrkkesta haigus, hüpertensiivne võrkkesta haigus, vanusega seotud makulaarne degeneratsioon, võrkkesta eraldumine ja pärilikud haigused nagu retiniit pigmentosa. Lisaks esinevad veeni oklusioonid ja põletikulised põhjused.

Sümptomid varieeruvad: hägune või udune kesknägemine, ujuvad täpid või triibud, valgustundlikkus ja äkiline nägemise halvenemine. Väga varakult võivad haigused puududa.

Diagnoos tehakse silmapõhja läbivaatuste, oftalmoskoopia, OCT-i (optilise koherentsuse tomograafia) ja fluoresceiinangiograafia abil. Ravi sõltub haigusest ning võib sisaldada laser- või anti-VEGF-injektsioone, vitrektoomiat või fotodünaamilist ravi. Varane avastamine parandab prognoosi.

Ennetus seisneb regulaarsetes silmade kontrollides riskigruppidele, diabeedi ja vererõhu kontrollis ning suitsetamisest loobumises. Nii saab vähendada nägemiskahju ohtusid.