respiratsioon

Respiratsioon on organisme hapniku omastamise ja süsinikdioksiidi eraldamise protsess. Inimesel hõlmab see kolme peamist osa: ventilatsioon ehk õhu liikumine kopsudesse ja sealt välja, kopsudes toimuva gaasivahetuse alveoolide ja kapillaaride vahel ning rakulise respiraatsiooni ehk energiataotmise mehhanismi rakudes.

Ventilatsioon tagab õhuvoolu kopsudesse ja sealt välja. Hapnik diffundeerub alveoolide ja kapillaaride vahel ning satub vereringesse; samaaegselt süsinikdioksiid liigub vastupidises suunas alveoolidesse ja väljub hingates. Hapnik on peamiselt seotud hemoglobiiniga punastes vererakkudes; süsinikdioksiidi transport on peamiselt bikarbonaadina vereplasmas ning osaliselt seondub hemoglobiiniga.

Rakuline respiraatsioon toimub rakukeskkonnas ja hõlmab hapniku kasutamist energia tootmiseks. Peamised etapid on glükolüüs, mitokondrite oksüdatiivne fosforüüldamine ning ATP süntees. Üldine keemiline võrrand on: C6H12O6 + 6 O2 → 6 CO2 + 6 H2O + energia (ATP).

Hingamissüsteemi regulatsioon: hingamiskeskused ajus, näiteks medulla oblongata ja pons, juhivad hingamissagedust ja sügavust. Keemilised retseptorid reageerivad CO2 ja H+ tasemetele ning hapniku puudus suurendab hingamissagedust, et säilitada vere hapnikutase.

Seisundid ja haigused: hingamissüsteemi toimimist võivad mõjutada astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), kopsupõletik ning uneapnoe. Pikaajaline suitsetamine ja kõrge vanus võivad samuti hingamist mõjutada.