fosforüüldamine

Fosforüüldamine on keemiline protsess, milles metalli või muu materjali pinnale kinnitakse fosforisisen.

Selles protsessis kasutatakse tavaliselt fosfaanitu, fosfodisulfürideid või muid fosforisisendeid, mis jaotuvad katalüüside ja/või kõrgel temperatuuril toimuvate reaktsioonide käigus ja moodustavad keeruka fosforide kihist või litise katalüüsi.

Fosforüüldamise peamised eesmärgid on materjali korrosioonitõrje tõstmine, hõõrdumisvõime vähendamine, metallide kütuse loomise proovi (töötledes näiteks tänavate liikluse kontrollimisel), ning ligipääsetavuse suurendamine erinevate keemiliste reaktsioonideta. Tehnoloogii on võetud kasutusele paljudes tööstusvaldkondades, sealhulgas auto-, lennu- ja kiirendustehnoloogias, kus tuleb tagada põrkuvastatise või dünaamilise allikate kitsaskorrea, ja nuklegea kehadoda vins.

Fosforüüldamise protseduurid võivad erineda kättesaamiste valikuid, näiteks elektroplati, keemiline tasakaal, kõrgekõrguse režiimsidest (tähenduslikku) ning saadud fosforekomplekside olemus sõltub kasutatud liitmest ja reaktsioonitingimustest.

Iga metalli kindla fosforüüldamise intensiivsus, paksus ja keemiline koostis on optimeeritud vastavates tingimustes kasutatavate koormuste ja keskkonna tekime mitmekihistegurite hulgast. Fosforüüldamise käsitlemine juhendib nõuetel sekkumise, ohutust ja ligipääsu hääldust.