refraktsioonierinevuste

Refraktsioonierinevused viitab silma refraktsioonivõime erinevusele, mis võib ilmneda erinevate silmade vahel või sama silma erinevates piirkondades. Tavaliselt on inimeste silmade refraktsioonivõime üsna sarnane, kuid mõned erinevused on normaalsed. Suuremad refraktsioonierinevused võivad põhjustada nägemishäireid.

Üks levinumaid refraktsioonierinevuste vorme on anisoetropia, kus kahe silma refraktsioon on märkimisväärselt erinev. See tähendab, et üks silm võib olla lühinägelikum, kaugnägelikum või astigmaatilisem kui teine. Anisoetropia võib põhjustada binaarse nägemise probleeme, nagu kahelinägemine või raskused sügavuse tajumisega, sest aju saab kahest erinevast pildist vähem selge või erineva suurusega kujutise.

Teine olukord, kus esineb refraktsioonierinevusi, on sama silma erinevates osades. Näiteks võib silma sarvkest olla ebakorrapärase kujuga, mis põhjustab astigmatismi, kus silm fookustab valgust erinevalt erinevates tasapindades. Samuti võib silma läätse erinev tihedus või kuju põhjustada sisemisi refraktsioonierinevusi.

Refraktsioonierinevusi saab diagnoosida silmaarsti või optomeetri abil läbi silmauuringute. Ravi sõltub erinevuste suurusest ja tüübist. Väiksemaid erinevusi ei pruugi üldse ravida. Suuremate erinevuste puhul võib kasutada prille või kontaktläätsi, et korrigeerida silma fookustamist ja parandada nägemist. Mõnel juhul võib kaaluda kirurgilisi lahendusi, nagu LASIK-operatsioon.