redoksindikaatorite

Redoksindikaatorid, tuntud ka kui redoksisetoonid, on keemilised ühendid, mis muudavad oma värvi sõltuvalt redoksreaktsiooni potentsiaalist lahuses. Nad on võimelised oksüdeeruma või redutseeruma, ning see muutumine kaasneb sageli värvimuutusega. Seetõttu kasutatakse neid indikaatoritena erinevate redoksreaktsioonide lõpp-punkti või tasakaalu tuvastamiseks.

Toimemehhanism seisneb selles, et indikaatori molekul võib esineda kahes erinevas vormis, millest üks on oksüdeerunud ja teine redutseerunud. Need kaks vormi omavad erinevaid elektronsidemeid ja seega ka erinevaid valgusneeldumise omadusi, mis avaldub värvimuutusena. Indikaatori värvus sõltub seega keskkonna redoks potentsiaalist ning sellest, kumb vorm (oksüdeerunud või redutseerunud) domineerib.

Redoksindikaatoreid kasutatakse laialdaselt keemias, eriti tiitrimisel. Näiteks võib indikaator muuta värvi täpselt sel hetkel, kui kõik tiitritav aine on reageerinud lisatud tiitrimisainega, mis võimaldab määrata lahuse kontsentratsiooni. Levinud redoksindikaatorite hulka kuuluvad metüleensinine, indigokarmiin ja fenantroliin. Nende valikul tiitrimisel arvestatakse indikaatori redoks potentsiaali sobivust titrandi ja analüüdi potentsiaalidega, et tagada selge ja täpne värvimuutus lõpp-punktis.