redoksensüümid

Redoksensüümid on suur grupp ensüüme, mis katalüüsivad redoksreaktsioone ehk oksüdatsiooni-reduktsiooni reaktsioone. Nendes reaktsioonides toimub elektronide või vesiniku aatomite ülekanne ühelt molekulilt teisele. Oksüdatsioon on protsess, mille käigus molekul kaotab elektrone või vesiniku aatomeid, samas kui reduktsioon on protsess, mille käigus molekul omandab elektrone või vesiniku aatomeid. Redoksensüümid mängivad elutähtsat rolli paljudes bioloogilistes protsessides, sealhulgas ainevahetuses, energia tootmises ja detoksifikatsioonis.

Enamik redoksensüüme kasutab kofaktoreid, mis on mittetäielikud molekulid, mis on vajalikud ensüümi funktsiooniks. Levinumad kofaktorid redoksensüümides on NAD(P)+, FAD ja tsütokroomid. Need kofaktorid toimivad elektronide või vesiniku aatomite vahendajatena redoksreaktsioonide ajal.

Redoksensüüme on klassifitseeritud sõltuvalt nende katalüüsitavast reaktsioonitüübist. Oksüdoreduktaasid on kõige suurem redoksensüümide klass, mis hõlmab ensüüme, mis katalüüsivad oksüdatsiooni ja reduktsiooni reaktsioone. Teised redoksensüümide klassid hõlmavad dehidrogenaase, oksüdaase, reduktaase, hüdroksülaase ja katalüüse.

Redoksensüümid on olulised erinevate organisatsioonide funktsioneerimiseks. Näiteks on dehidrogenaasid kriitilised süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, samas kui oksüdaasid on olulised hapniku kasutamisel energia tootmiseks. Katalüüs on oluline kahjulike ühendite, nagu reaktiivsete hapnikuosakesed, neutraliseerimiseks. Redoksensüümide häired võivad põhjustada mitmesuguseid haigusi, sealhulgas vähki, südamehaigusi ja neurodegeneratiivseid haigusi.