reaktsioonikeskused

Reaktsioonikeskused, tuntud ka kui reaktsioonivõimendid või reaktiivsused, on termin, mida kasutatakse kirjeldama olukordi, kus inimeste või rühmade käitumine on mitte niivõrd lähtepunktist tulenev, kuivõrd vastus konkreetsele stiimulile või teise poole tegevusele. Selle asemel, et ise initsiatiivi võtta või oma strateegiat aktiivselt kujundada, reageerivad reaktsioonikeskused eelkõige välisele survele või muutustele.

Selline käitumismuster võib esineda erinevates kontekstides, alates individuaalsest psühholoogiast kuni organisatsioonide või isegi rahvusvaheliste suheteni. Näiteks ettevõte, mis oma tegevuses pidevalt reageerib konkurentide sammudele ilma omaenda pikaajalise visiooni või strateegiata, toimib reaktsioonikeskusena. Samuti võib üksikisik, kes pidevalt allub teiste ootustele või manipuleerimisele, olla reaktsioonikeskne.

Reaktsioonikeskuse peamine erinevus proaktiivsest või algatusvõimelisest käitumisest seisneb kontrolli ja algatuse paiknemises. Proaktiivsed subjektid tunnetavad oma tegevust ja selle mõju, seades eesmärke ja töötades nende saavutamise nimel. Reaktsioonikeskused aga ootavad, et neid mõjutataks, ja nende tegevus on ennekõike selle mõju tagajärg. Kuigi reaktsioonivõime võib olla vajalik kiiresti muutuvas keskkonnas kohanemiseks, võib pikaajaline reaktsioonikesksus takistada arengut ja innovatsiooni.