raudIIIkloriidiks

raud(III)kloriidiks (FeCl3) on ferri(III) kloriidi keemiline ühend, mis sisaldab ferri(III) iooni ja kolme kloriidiiooni. See esineb kahes vormis: anhidroodne FeCl3 ja hüdreeritud vormid, kõige levinum on FeCl3·6H2O. Anhidraat on tumepruun, kristalliline aine, mis on väga niiskust tõmbav ja veega reageerides tekitab tugevasti happelise lahuse. Vesilahused on sageli kollakaspruunikad ja tugevhappelised, sest Fe3+ korral tekib vees osaliselt hüdrolüüs.

Süntees ja omadused: tööstuslikult valmistatakse FeCl3 reaktsiooniga raud metantsi? või kloriidi ja klooriga: 2 Fe + 3 Cl2 → 2 FeCl3. Võimalik on ka FeCl2 oksüdeerimine Cl2-ga FeCl3-ks. Sõltuvalt hüdroloostest tingimustest tekivad erinevad ferri hüdroksiidide arendused lahuses.

Kasutus: ferri(III)kloriid on laialdaselt kasutatav raud-, kusete ja vesiniku töötluses. PCB-ide (trükkplaatide) seenhaste pesu ja etsaamises on FeCl3 üks levinumaid etchantide lahendusi. Lisaks toimib see Lewisina vahendina paljudes orgaanilistes sünteesides, ahelate polümeriseerimisel ja Friedel–Craftsi kõrvalreaktsioonides. Vesilahustes kasutatakse seda koagulandi ja sete moodustavate ainete tekke soodustamiseks veeõiguses ning happeliste lahuste koostises oksüdeerijana.

Ohutus ja hoidmine: FeCl3 on tugevalt korrosiivne ja veega reageeriv aine, mis tekitab HCl-gaase ning võib põhjustada nahka ja silmi vigastusi. Säilitatakse tihedas, kuivas ja hästi ventileeritavas ruumis, kaitseprillide ja käsi kindalaes kasutamisel. Kontakt veega ja õhuga tekitab happelise lahuse ning vormib ferrioksiideid pikaajalisel hoidis.

Kokkuvõte: raud(III)kloriidiks on oluline anorgaaniline ühend, mille omadused, lahustuvus ja reaktsioonilised käitumised määravad selle rolli tööstuslikus oksüdatsioonis, veepuhastuses ja organilises sünteesis.